pühapäev, 3. juuli 2016

Artikkel. «Jawaga olid sa ikka tegija! Tõeline aristokraat.»


 
 
PEREKONDLIK TSIKLIVANN: Jawa läikima nühkimise lihtsaim viis 1960. aastatel oli väike loputus lähimas veekogus. Suisa perekondlik ettevõtmine. See Jawa 350, mis pere suurenemise tõttu külgkorvi lisaks sai, nägi säravpunase kere ja nikeldatud detailidega välja kui limusiin, mida linlased suu ammuli vaatasid ja millega koos Vellot (taga keskel) Vene mängufilmigi meelitati – 5 rubla päev. Liiga vähe – Vello ei läinud. Esiplaanil on Vello vend Alvo, ka tsiklimees. (Enno Talivee)

See, et keskkoolipoiss kuumade kuuekümnendate lõpul oma põlvede vahele Tšehhoslovakkias tehtud Jawa saaks, nõudis perelt räiget väljaminekut. «Vanemad pidid ikka lehma maha müüma,» naerab kunagine Jawa-hull Rein Rätsep. «Tsikkel oli lehmaga ühes hinnajärgus: 630 rubla maksis 250kuubikuline ja 730 rubla 350kuubikuline Jawa.» Kallis lõbu. LOE EDASI SIIT

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar